Ilusad jõulud

Mulle väga-väga meeldisid selleaastase jõulud. Just sellepärast, et tänu neile jõuludele ma kasvasin vaksakese pikemaks jälle. Mulle HIRMSASTI meeldib jõulukinke teha. Mäletan väga hästi esimesi kordi, kui ma tervele perele kinke tegin (algklassides olin) ja käisin poode mööda kinke valimas (ükskord juhtus nii, et üks õdedest sai taskurätiku...kuna raha sai otsa enne) ja nööri meetrikaupa ostamas (60sent meeter), et kõik ikka õigeks ajaks pakitud saaks. Mõnus liblikatunne oli kõhus jõuluõhtul, et kas teistele meeldib...mõnikord ka pisarad (raudselt ju taskurätt ei meeldi). Mõnus. Seekord oli jälle nii, et polnud võimalustki lihtsalt poodi minna ja kõiki kinke sealt valida. Niisiis...tönnisin natuke...ja hakkasin muid variante otsima. Tuttavad lapsed said isetehtud täheklotsid, täiskasvanud suhkrumandleid, piparkooke ja nõelvilditud jõuluehteid. Vanavanemad kalendrid meie pere piltidega...kunagi taskuräti saanud õde sai vilditud läpakakoti jne...

Nii et jõulud said uuesti jõuludeks. Ise tehtud kinkide ja suure kinkimisrõõmuga jõuludeks. Loodan et see niipea ei muutu. Mulle just nii meeldis kõige rohkem.

Säästev tarbimine

Kõige loodust-ja keskkonda säästvam oleks kindlasti üldse mitte toota ja tarbida, kuid sammuke ükskõiksusest ökoloogilisuse poole, võiks olla säästev variant. Mida tuleb selleks teha (seda kõike kavatsen ma tegema hakata eriti põhjalikult!) :

1. Mõelda läbi oma tarbimisharjumused ja teha paremaid valikuid- vähem pakendeid, vähem töödeldud kraam, lähemal toodetud kraam, taaskasutatatud toorainest toodetud kraam, võimalikult ökoloogiliselt toodetud kraam jne. Siinkohal tahaksin rõhutada seda, et ÕIGE säästev mõtlemine tuleb siis, kui näha iseennast ökosüsteemi osana, mitte lihtsalt järgida ökoelustiili moevoolu.

2. Tarbimisel tekkivad jäägid tuleks kindlasti vastavalt käidelda. Kas siis suunata taaskasutusse prügi soreerimise kaudu, viia ohtlike jäätmete kogumiskohta, komposteerida või suunata taaskasutusse taaskasutuskeskuse kaudu.

3. Asjade ostmisel tuleks mõtlda ennetavalt kas ja kuiväga seda vaja on. Kui kaua seda konkreetset asja kasutada saab ja kas see on seda väärt (tootmiskulu võib hinnast oluliselt suurem olla- just kulu keskkonnale mitte rahaline)

p.s. Kuna on olemas nii lahe ja põhjalik ökoportaal nagu http://www.bioneer.ee , keskendun siin lehel edaspidi oma püüdlustele ja tegemistele/tegematajätmistele öko valdkonnas. Paremini kui bineer ma erinevaid temasid valgustada ei suuda:P

Taimetoidust

See on olnud minu ideaal juba väga pikka aega. Ei saa öelda, et liha mulle ei maitseks- maitseb küll. Nii et pelgalt eetiline valik. Nüüd pole pea 4 kuud juba liha söönud ja enesetunne on väga hea. Viimase kuu olen kalale teinud siiski erandi. Esiteks, kuna organism nõudis väga salakavalalt ja teiseks, kuna see ei käi mu põhimõtetele NII vastu (ikkagi vabalt meres kasvanud, mitte kasvandustes piinelnud). Aga siit tegelikult ongi tekkinud uus probleem: Kui kaugele taimetoitlusega minna. Õigeks pean ikkagi veaganlust. Ise olen Ovo-lakto (ja siis kala ka?), aga edasi minemast takistavad mitu asja:

1. Sotsiaalne aspekt- kuna mul on väga aktiivne sotsiaalne elu ja päris paljud üritused/kokkusaamised/tähistamisd hõlmavad ühist söömist, siis minu mittesöömine tekitaks väga palju küsimusi/muret/tüli. Lisaks sellele ma ise naudin väljas/seltskonnas söömist. Veganina ei saaks alati ka rohelist salatit süüa, kuna kõikvõimalikud salatikastmed võivad sisaldada teab mida.

2. Tervis. Sellest ideest, et taimetoitlasena POLE võimalik terveks ja tugevaks jääda olen ma muidugi väga kaugel. On küll võimalik, aga see nõuab väga suurt enesedissipliini. Seda ei kipu mul aga üle jääma. Peaks hoolikalt kombineerima ja planeerima iga päeva söömisi, et kõiki vajalike aineid saaks õiges kombinatsioonis.

3. Lapsed. Lapsed söövad mul liha ja kui emme lisaks lihale ka piima ei söö, siis on meil võrdlemisi keeruline koos süüa:(

Nii et...näis. Tunnen, et ma olen õigel teel, kuid päris pikk maa on veel minna.

http://veg-tv.info/Earthlings - üks video ka.

Ja üks aadress, kus kõigest täpsemalt : http://www.teaduselust.ee/taimetoitlusest.html

Tagasi:)

Tundub, et käte on jõudnud aeg jalad kõhu alt välja tõmmata ja tegudele asuda. Mulle jubedalt meeldib idee sellest blogist ja mis siin peaks olema ja kes seda lugeda võiks ja kuidas seda kirjutada võiks, aga millegipärast onmul raske tegudele asuda.
Põhiline põhjus on julguse puudumine. Kabuhirmu tekitab mõte, et äkki keegi loeb seda (aga samas...kuidas nad saakski, kui isegi mu kallis abikaasa ei tea mu blogi aadressi-ic). Samas väga tahaks, et loetaks:) Aga no sellest hirmust ma saan siin ja praegu üle.
Järgmine takistus on ajanappus. Kuna ma aga suvel mõtlesin selle kohta jube hea teooria välja, ei tohiks ka see probleem olla. (Teooria ise kõlab nii, et pole olemas raha, energia, aja puudust. On vaid erinevad prioriteedid) Nii et las minna !!!

Mis siis vahepeal toimunud on?
Lühidalt?

Maailma kõige lahedamad pulmad maailma kõige lahedamas kohas maailma kõige lahedamal ajal ja maailma kõige lahedamate külalistega. Kutsed olid ise tehtud ja taaskasutatavast paberist, riided olid linased ja lilli palusime mitte tuua. Meile meeldib nii. Nii palju kui võimalik tegime asju ise. Mõnnamanna talupulm:)
Suvel olime Tartus, Peipsi ääres ja Saaremaal. Suve lõpupoole käisime Pranglil minu magistritoimetusi tegemas ja siis oli mul kahe nädalane seenepraks. Ja pisipreili aastane sünnipäev. Ja siis pulmareis. Väga ebaöklt võimalikult kaugele. Balile siis:)

Nüüd tagasi Tartus. Jube hea on olla. Pole juba tükk aega niiii õnnelik olnud (ärge nüüd mind valesti mõistke. Enamasti olen ma siiski võrdlemisi õnne täis, aga nüüd lausa õnnejunnis):) Nii et see reis oli hädavajalik mõistmaks, kui hea elu mul on. Oma pesakonna, kodu ja sõpradega. Maailmalahe. Ja sellest sain Balil ka aru, kui heaoluühiskond meil tegeliklt on. Tegelt teen vist balist eraldi postituse...pulmadest ka? OK:P Aga panen need siis sinna, kus rohkem pereteemad: trummike.blogsot.com

Haruki Murakami "Kafka mererannas"

Lihtne ja kohati liigselt originaalitsev, aga ometi kõitis mu tähelepan esimestest lehekülgedest kuni lõpuni. Läksin sinna maailma nii mäkimise, vannitamise kui ka magama paneku kõrvalt. Üesõnaga igal võimalusel. Raamatus on kummaliselt põimusnud erinevad eluteed, erinevad filosoofiad ja peegelmaailmad. Väääääga hea raamat. Soovitan ikka tõesti kõigile:)

Ken Wilberi "Arm ja meelekindlus"

Jälle üks raamat, mida inspiratsiooni saamiseks peaks lugema. No ja mul tegelikult aitas see natuke maa peale tagasi tulla. Raamatu autor, Ken Wilber, on üks kaasaegseid filosoofe, kes on väga tunnustatud oma alal- ida ja lääne filosoofia põimimisel. See raamat on aga tema naise, Treya, vähivõitlusest....kaotatud vähivõitlusest. Hoolimata surmast lõpus on raamat siiski äärmiselt positiivne. SAMAS....mind tõi ta maa peale selle koha pealt, et ma kujutasin siin ette, et kui hakkad tegelema meditatsiooniga oled hoobilt maailma kunn ja saad kõigega suurepäraselt hakkama. Siiski ei saa sellisteks löökideks valmis olla. Ken Wilberil oli meditatsioonipraktikat (nagu ka ta naisel) paarkümmend aastat, kuid siiski niitis sõraline neil korduvalt ja korduvalt jalad alt. "Jalad alt" all tuleb siis mõista nii alkoholismi, bordelli, kibestumist kui ka teineteise süüdistamisi ja võõrandumist lähedastest. See selleks. Ikkagi oli hea raamat- realistlik ja mõjuv.

Ökonduse teemast selles raamatus. Kainestavalt mõjus ka see, et hoolimata taimetoitlusest, meditatsiooni ja joogapraktikast, jäi Treya vähki ja ravis seda keemiaraviga. Ma ei usu, et oleks võimalik teha põhjalikumaid taustauuringuid- kes kus ja millega ravib. Kuid nad valisid keemia... Ma ei kritiseeri seda valikut ja selle raamatu üks olulisi pointe oli see ka, et kui keegi su lähedastest või suvaline võõras, kellega tänaval jutustad, on vähis ja on teinud omale raviplaani, ei tohi seda kritiseerida. See oli tõenäoliselt niigi raske otsus ja ainus, mida sa peale otsustamist teha tohid on toetamine. Muidugi toetasid nad keemiaravi kõikvõimaliku alternatiivsete raviviisidega- erinevad dieedid, klistiirid, teraapiad ja mis iganes...kuid siiski.

Vot.

J a miks ma siia ei kirjuta- kogu oma olemasoleva vaba aja ma loen ja teen trenni. Avastasin, et just need kaks asja pakuvad maailma parimat puhkust ja annavad nii-nii palju energiat juurde. Eks ma siis mõnda aega kirjutan siia loetud raamatutest...:P

"Taimetoidud" Tiiu Väinsaar

Üks hea raamat on välja antud: Tiiu Väinsaare "Taimetoidud". Mis mulle eriti selle juures meeldib on see, et palju on ka "muud juttu". Retsepte leiab ju netist kah, aga puudus oli just konsentreeritud ja adekvaadsest infost taimetoidu kohta. Seal räägitakse alternatiivsetest toiduainetest- millega mida asendada (idandid, oad, pähklid, herned), lisaainetest (kõik E-d koodikaupa lahti seletatud). On pikalt ja põhjalikult seletatud, kuidas täpselt käib idandamine ja orase kasvatamine ja milleks seda üldse teha...Väga abiks. Ja muidugi pole tegu suure hirmutamisega- et kui sööd liha, siis kohe-kohe tuleb surm. Rohkem on räägitud lihtsalt mõistlike valikute tegemisest- et tavalise poeliha võiks asendada ökolihaga...jne jne

Reklaamin küll...aga mis siis. Mulle oli sellest raamatust igatahes kasu:)

Jooksma!

Jalad kõhu alt välja ja jooksma. Kui mina juba hakkama saan sellega, siis vist saavad kõik. Minu senised jooksukogemusi iseloomustavad eelkõige laused: "jooksen kuni öögin" ja "hing niidiga kaelas". Nüüd aga on teised lood. Sain omale nimelt pulsikella ja ausalt- midagi enamat polegi vaja. Olen jooksnud nüüd terve jaanuari 3 korda nädalas. Pulsiga 140-160 umbes ja pool tundi korraga. SUPER! Enesetunne on nii palju parem ja kaal on ka ilus. Täitsa lahe on 28nr teksasid osta:P Lihtsalt ei tohi üle pingutada- siis enesetunne halb ja motti vähe ja tuju nõme jne jne. Alati (isegi siis kui oled jooksmisest vaimustunud) on väga lihtne leida põhjuseid, miks just täna ei saa trenni teha. Aga kui neid ignoreerida ja ikkagi minna, on tulemus seda väärt. Kiidulaul jooksmisele!

Vähe energiat?

Kuidas tulla toime väsimusega talvel, mida põhjustab vähesem päikesevalgus....? Tahaks teha seda ilma apteegita- ise ja looduslikult. Ilma kemikaalideta.

1. Kõigepealt tuleb jalad tagumiku alt välja tõmmata ja rohkem liigutada- sport aitab ajul toota heaoluhormoone- endorfiine, mis enesetunde kärmelt paremaks teevad.

2. Tuleb juua rohkem vett. Pole mõtet seda muidugi nõrkemiseni kaanida- liiga suur koormus neerudele, kuid küllaldane veejoomine annab kehale võimaluse vabaneda jääkainetest kergemini ja kiiremini. Talvel võiks paras olla 1,5 liitri ümber. Selle vee võib muidugi juua ka taimeteena:)

3. Rohkem taimetoitu- taimetoit on kergem seedida ja seega peab keha kulutama vähem energiat. Puhaskasu:P Võiks proovida erinevaid pähkleid, idusid, salateid, juurviljasuppe jne jne. Kasuta mahlapressi- palju värsket mahla...palju-palju vitamiine:)

4. Puhkus. ÖÖuni on väga oluline- unevajadus samas on erinev. Mõnel piisab kuuest tunnist, mõnel üheksast. Ajurveeda järgi on kõige parem aeg magamaminekuks 21.30-22.30- siis on Kapha aeg- organism puhkuseks valmis. Ja kindlasti ei tohiks vähemalt kaks tundi enne magamaminekut süüa- vastasel juhul ei ole puhkus piisav- organism tegeleb seedimisega. Paras aeg ärkamiseks on kuue ja kaheksa vahel. Hommikusöögiga pole mõtet kiirustada- võiks isu ära oodata. Enne võiks juua sidrunivett (leiget- külm esi aeglustab seedimist), mediteerida, kuivharjamist teha, dussi all käia... (noh...jälle teoretiseerin- minu ööuni lõppeb siis kui emb-kumb lastest otsustab ärgata- viimased kolm ööd juba viie paiku- hommikused toimingud on pissitamised, tissitamised, mähkutamised ja pudrutamised- eelpoolnimetatute asemel:P See aga omakorda ei tähenda, et ei võiks teada ja tahta- unistada:))

5. Head inimesed sinu ümber- nii väga lahe on, kui su ümber on inimesed keda armastada ja kes sind vastu armastavad- ja noh- naer pidi ka üks parimaid ravimeid olema.

6. Ole õnnelik- sellega mis sul on, seal kus sa oled...(ja see omakorda ei tähenda, et ei võiks edasi püüelda- aga teel olles võib kohal olle ja nautida iga hetke)

Elame selle talve üle küll...lihtsalt pole mõtet tühja kurta ja viriseda - asugem tegudele seltsimehed:P

Piimast

Jõulutamine ja uue aasta tervitamine selleks korraks läbi. Sattusin vanavanematega naljaka jutuotsa peale. Jutt algas sellest, et mul oli kahju valgesaba hirvest, kes meie hommikusöögilauale oli sattunud suitsutatud kujul. Sellest hargnes teema poeliha (farmitoodang- hormoonide ja antibiotsi peal kasvatatud ebainimlikes tingimuses), poepiima, säilitus- ja värvainee peale. Ja siis ütles memm, et ta oi ka ühe huviava kirjatüki peale sattunud- nimelt oli seal mainitud, et välismaa pika säilivusajaga kraam pole tervisele hea. Vot. Ja mina mõtlesin, et seda teavad kõik ja et see on iseenesestmõistetav. Aga tegelikult ei ole. Teadmisi ei saa rinnapiimaga- neid peab ikka kskilt lugema. Panen siia natuke asju, mis ma olen erinevate toodete kohta leidnud. Alusagem siis piimast:

Paljud arstid, terapeudid ja muidu targad ei soovita väga piima, kuna see kraam on inimesele raskesti seeditav- mõeldud on ta ikkagi vasikatele. Paljudel on piimavalgu või piimasuhkru talumatus ja piimajoomisega kaasnevad pidevad tervisejamad- puhitused, gaasid, pidev nohu, klomp korgus vmt. Ise ei pruugi teadagi. Ja kui üldse juua piima, siis puhast talupiima, sest...

...poepiim on kahtlane, sest see on homogeniseeritud. See tähendab, et poepiim läbib protsessi, mille ajal see segatakse ülikiiretel pööretel labadega (või pihustatakse see läbi peenikese sõela), et rasvarakud lõhustuksid. Seda selleks, et piim saaks ühtlase kaubanduslikuma ilme. Vanasti sai poest osta pudelipiima, mille peal oli koorekiht. See ongi piima loomulik olek. Kui piim lüpstakse, siis on tema rasvarakud jaotunud ühtlaselt. Kui piim mõnda aega seisab, koonduvad rasvaosakesed ülemisse kihti, mis moodustab olenevalt rasva sisaldusest erineva paksuse ja värvusega (tihti kollaka) kihi. Rasvarakud on aga nüüd nii väikesed, et keha üritab neid omastada. Mõõtmetelt nagu sobiks, aga võti lukuauku pole päris see. Selle tulemusel on keha segaduses. Piltlikult ummistavad need võõrad rakud meie kanalisatsioonisüsteemi ehk lümfi. Lümf pakseneb ning selle tulemusel kannatab kogu keha, on aeglustunud mürkide ja jääkainete väljaviimine. Kehas on ainevahetusehäire, mida eriti hästi on näha kuhjuvast tselluliidist. Tekib liigselt lima, mis omakorda on soodne pinnas bakteritele. Siit edasi juba kõrvalekalded füsioloogias: häirub liigeste, naha, kõrvade, põskkoobaste jne toiming.

(See jutt on pärit siit: http://www.refleksoloogia.ee/index.php/2617/)

(ja mina võtsin selle jutu omakorda siit- "teadsin" seda ju enne ka, aga ei teadustanud vist) http://8ko.blogspot.com/2008_07_01_archive.html

Minu kahtlused piima koha pealt tekkisid siis, kui mu esimesel lapsel olid gaasid ja neid ei leevendanud mitte üks rohi ega vahend. Leevendus tuli elles siis, kui ma jätsin oma menüüst täielikult välja piimatooted- no ja te ei kujuta ette kus kõik piima on:P Gaasid vähenesid ja endal oli ka kergem olla- kuigi tegelt mulle õudselt maitseb jogurt ja kama ja kohupiim...Nüüd teisel lapsel on ka piimaallergia ja jälle mul piimavaba dieet ja hea enesetunne... :)