Põhiline põhjus on julguse puudumine. Kabuhirmu tekitab mõte, et äkki keegi loeb seda (aga samas...kuidas nad saakski, kui isegi mu kallis abikaasa ei tea mu blogi aadressi-ic). Samas väga tahaks, et loetaks:) Aga no sellest hirmust ma saan siin ja praegu üle.
Järgmine takistus on ajanappus. Kuna ma aga suvel mõtlesin selle kohta jube hea teooria välja, ei tohiks ka see probleem olla. (Teooria ise kõlab nii, et pole olemas raha, energia, aja puudust. On vaid erinevad prioriteedid) Nii et las minna !!!
Mis siis vahepeal toimunud on?
Lühidalt?
Maailma kõige lahedamad pulmad maailma kõige lahedamas kohas maailma kõige lahedamal ajal ja maailma kõige lahedamate külalistega. Kutsed olid ise tehtud ja taaskasutatavast paberist, riided olid linased ja lilli palusime mitte tuua. Meile meeldib nii. Nii palju kui võimalik tegime asju ise. Mõnnamanna talupulm:)
Suvel olime Tartus, Peipsi ääres ja Saaremaal. Suve lõpupoole käisime Pranglil minu magistritoimetusi tegemas ja siis oli mul kahe nädalane seenepraks. Ja pisipreili aastane sünnipäev. Ja siis pulmareis. Väga ebaöklt võimalikult kaugele. Balile siis:)
Nüüd tagasi Tartus. Jube hea on olla. Pole juba tükk aega niiii õnnelik olnud (ärge nüüd mind valesti mõistke. Enamasti olen ma siiski võrdlemisi õnne täis, aga nüüd lausa õnnejunnis):) Nii et see reis oli hädavajalik mõistmaks, kui hea elu mul on. Oma pesakonna, kodu ja sõpradega. Maailmalahe. Ja sellest sain Balil ka aru, kui heaoluühiskond meil tegeliklt on. Tegelt teen vist balist eraldi postituse...pulmadest ka? OK:P Aga panen need siis sinna, kus rohkem pereteemad: trummike.blogsot.com
