Ken Wilberi "Arm ja meelekindlus"

Jälle üks raamat, mida inspiratsiooni saamiseks peaks lugema. No ja mul tegelikult aitas see natuke maa peale tagasi tulla. Raamatu autor, Ken Wilber, on üks kaasaegseid filosoofe, kes on väga tunnustatud oma alal- ida ja lääne filosoofia põimimisel. See raamat on aga tema naise, Treya, vähivõitlusest....kaotatud vähivõitlusest. Hoolimata surmast lõpus on raamat siiski äärmiselt positiivne. SAMAS....mind tõi ta maa peale selle koha pealt, et ma kujutasin siin ette, et kui hakkad tegelema meditatsiooniga oled hoobilt maailma kunn ja saad kõigega suurepäraselt hakkama. Siiski ei saa sellisteks löökideks valmis olla. Ken Wilberil oli meditatsioonipraktikat (nagu ka ta naisel) paarkümmend aastat, kuid siiski niitis sõraline neil korduvalt ja korduvalt jalad alt. "Jalad alt" all tuleb siis mõista nii alkoholismi, bordelli, kibestumist kui ka teineteise süüdistamisi ja võõrandumist lähedastest. See selleks. Ikkagi oli hea raamat- realistlik ja mõjuv.

Ökonduse teemast selles raamatus. Kainestavalt mõjus ka see, et hoolimata taimetoitlusest, meditatsiooni ja joogapraktikast, jäi Treya vähki ja ravis seda keemiaraviga. Ma ei usu, et oleks võimalik teha põhjalikumaid taustauuringuid- kes kus ja millega ravib. Kuid nad valisid keemia... Ma ei kritiseeri seda valikut ja selle raamatu üks olulisi pointe oli see ka, et kui keegi su lähedastest või suvaline võõras, kellega tänaval jutustad, on vähis ja on teinud omale raviplaani, ei tohi seda kritiseerida. See oli tõenäoliselt niigi raske otsus ja ainus, mida sa peale otsustamist teha tohid on toetamine. Muidugi toetasid nad keemiaravi kõikvõimaliku alternatiivsete raviviisidega- erinevad dieedid, klistiirid, teraapiad ja mis iganes...kuid siiski.

Vot.

J a miks ma siia ei kirjuta- kogu oma olemasoleva vaba aja ma loen ja teen trenni. Avastasin, et just need kaks asja pakuvad maailma parimat puhkust ja annavad nii-nii palju energiat juurde. Eks ma siis mõnda aega kirjutan siia loetud raamatutest...:P